Arutluse kirjutamine
View more presentations from Sillamäe Vanalinna Kool.
Показаны сообщения с ярлыком 12. klassi eksam. Показать все сообщения
Показаны сообщения с ярлыком 12. klassi eksam. Показать все сообщения
среда, 25 августа 2010 г.
вторник, 24 августа 2010 г.
понедельник, 23 августа 2010 г.
Ühiskonnaõpetuse riigieksami arutluse hindamine
Arutlus ei vasta teemale – 0 p
Töö struktuur 2 p
0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele.
1 Arutlus on osaliselt struktureeritud.
2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus,
kokkuvõte).
Näited, faktid 4 p
0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed.
1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakt.
2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt.
3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult.
4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi.
Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p
0 Arutlus ei ole teemakohane – s.t arutlus tervikuna on 0.
1 Tekst on kirjeldava laadiga.
2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata.
3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud.
4 Probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud.
5 Probleem on terviklikult välja arendatud, üldistused ja põhjendused on mitmekülgsed.
Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4 p
0 Puudub teemakohane isiklik seisukoht.
1 Esitatakse käibetõdesid.
2 Esitatakse oma arvamus.
3 Oma arvamust kinnitatakse näidetega.
4 Oma arvamust põhjendatakse näidetega ning eksaminand oskab oma seisukohtade
esitamisel kasutada poolt- ja vastuargumente.
Järeldused 3 p
0 Teemakohased järeldused puuduvad.
1 Teemakohased järeldused on lihtsakoelised.
2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest.
3 Järeldused tulenevad arutlusest, need on põhjendatud, üldistavad ja
argumenteeritud.
Stiil ja õigekiri 2 p
0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu; arutluse sisu on
eklektiline.
1 Tekstis on üksikuid eksimusi; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi; stiil
ei vasta arutluse teemale ja probleemile.
2 Stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed.
Info hindamise kohta vene keeles
Töö struktuur 2 p
0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele.
1 Arutlus on osaliselt struktureeritud.
2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus,
kokkuvõte).
Näited, faktid 4 p
0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed.
1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakt.
2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt.
3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult.
4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi.
Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p
0 Arutlus ei ole teemakohane – s.t arutlus tervikuna on 0.
1 Tekst on kirjeldava laadiga.
2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata.
3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud.
4 Probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud.
5 Probleem on terviklikult välja arendatud, üldistused ja põhjendused on mitmekülgsed.
Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4 p
0 Puudub teemakohane isiklik seisukoht.
1 Esitatakse käibetõdesid.
2 Esitatakse oma arvamus.
3 Oma arvamust kinnitatakse näidetega.
4 Oma arvamust põhjendatakse näidetega ning eksaminand oskab oma seisukohtade
esitamisel kasutada poolt- ja vastuargumente.
Järeldused 3 p
0 Teemakohased järeldused puuduvad.
1 Teemakohased järeldused on lihtsakoelised.
2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest.
3 Järeldused tulenevad arutlusest, need on põhjendatud, üldistavad ja
argumenteeritud.
Stiil ja õigekiri 2 p
0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu; arutluse sisu on
eklektiline.
1 Tekstis on üksikuid eksimusi; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi; stiil
ei vasta arutluse teemale ja probleemile.
2 Stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed.
Info hindamise kohta vene keeles
Arutluse kirjutamine
Arutlus peab näitama eksamitöö kirjutaja silmaringi, lugemust ja isikliku arvamuse olemasolu. Arutluse kirjutamine eeldab loovust ja nõuab mõtete väljendamise oskust. Arutluse kirjutamisel tuleb kasutada kõikides ainetes õpitut.
Arutluse kirjutamisel on oluline, et sisu vastaks valitud teemale. Kui arutlus pole teemakohane, ei anta tema eest mitte ühtegi punkti, kuigi see, mida õpilane kirjutanud on, võib olla õige ja vastab kõikidele nõuetele.
Arutelu ei tohi olla jutustav või sündmusi kirjeldav, vaid analüüsiv. Kogu arutlusr peab läbima küsimuste miks? milleks? püstitamine ja nendele vastamine.
Arutlus peab sisaldama konkreetseid fakte. Maksimumpunktid faktide eest saab arutelu, kui ta sisaldab 5 või ka rohkem näidet või fakti, mille valik on põhjendatud, millest piisab teema terviklikuks analüüsiks ja mis toetavad kirjutaja analüüsi käiku.
Arutluse kirjutaja peab avaldama oma isiklikku arvamust käsitletava probleemi kohta. Kirjutajalt oodatakse, et ta suudab oma arvamust kaitsta ja põhjendada näiteid tuues ja probleemi analüüsides.
Töös peab kirjutaja esitama analüüsi käigust tulenevad järeldused, mis on põhjendatud, eespool argumenteeritud ja üldistavad. Arutlus peab olema loogiline. Arutluse juures on oluline järgida ka töö struktuuri ja õigekirja. Töö struktuuriosadeks on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sissejuhatus ei tohi olla liiga pikk ega detailiderohke. Ta peaks sisaldama kirjutaja isiklikku hoiakut või teemasse suhtumist, lühidat probleemi tausta kirjeldust ja olemuse määratlust. Vajadusel tuleb sissejuhatuses seletada lahti sõnad ja fraasid probleemi või teema sõnastuses. Teema arenduse ehk teema avamise puhul tuleb arvestada, et arutluse pikkus on piiratud, mistõttu tuleb väljenduda selgelt, esitada materjal võimalikult sisutihedalt, kuid ei tohi unustada, et teemaarendus peab lõppema kirjapandu alusel kogu teemat hõlmavate ja tasakaalustatud järeldustega.
Kokkuvõttes tuleb anda lõppjäreldus, kus töö kirjutaja ütleb oma vastuse arutluse teemas tõstatatud küsimusele lühidalt ja selgelt välja.
Töös ei tohi olla kirjavigu. Kirjutaja peab tundma ainealaseid termineid, ta ei tohi kasutada slängi ega labast ja lohakat või ülespuhutud väljenduslaadi.
Kui töös esineb tsitaate, peavad need olema lühikesed ja täpsed. Kõik tsitaadid tuleb esitada koos arukate kommentaaridega.
Arutluse kirjutamisel on oluline, et sisu vastaks valitud teemale. Kui arutlus pole teemakohane, ei anta tema eest mitte ühtegi punkti, kuigi see, mida õpilane kirjutanud on, võib olla õige ja vastab kõikidele nõuetele.
Arutelu ei tohi olla jutustav või sündmusi kirjeldav, vaid analüüsiv. Kogu arutlusr peab läbima küsimuste miks? milleks? püstitamine ja nendele vastamine.
Arutlus peab sisaldama konkreetseid fakte. Maksimumpunktid faktide eest saab arutelu, kui ta sisaldab 5 või ka rohkem näidet või fakti, mille valik on põhjendatud, millest piisab teema terviklikuks analüüsiks ja mis toetavad kirjutaja analüüsi käiku.
Arutluse kirjutaja peab avaldama oma isiklikku arvamust käsitletava probleemi kohta. Kirjutajalt oodatakse, et ta suudab oma arvamust kaitsta ja põhjendada näiteid tuues ja probleemi analüüsides.
Töös peab kirjutaja esitama analüüsi käigust tulenevad järeldused, mis on põhjendatud, eespool argumenteeritud ja üldistavad. Arutlus peab olema loogiline. Arutluse juures on oluline järgida ka töö struktuuri ja õigekirja. Töö struktuuriosadeks on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sissejuhatus ei tohi olla liiga pikk ega detailiderohke. Ta peaks sisaldama kirjutaja isiklikku hoiakut või teemasse suhtumist, lühidat probleemi tausta kirjeldust ja olemuse määratlust. Vajadusel tuleb sissejuhatuses seletada lahti sõnad ja fraasid probleemi või teema sõnastuses. Teema arenduse ehk teema avamise puhul tuleb arvestada, et arutluse pikkus on piiratud, mistõttu tuleb väljenduda selgelt, esitada materjal võimalikult sisutihedalt, kuid ei tohi unustada, et teemaarendus peab lõppema kirjapandu alusel kogu teemat hõlmavate ja tasakaalustatud järeldustega.
Kokkuvõttes tuleb anda lõppjäreldus, kus töö kirjutaja ütleb oma vastuse arutluse teemas tõstatatud küsimusele lühidalt ja selgelt välja.
Töös ei tohi olla kirjavigu. Kirjutaja peab tundma ainealaseid termineid, ta ei tohi kasutada slängi ega labast ja lohakat või ülespuhutud väljenduslaadi.
Kui töös esineb tsitaate, peavad need olema lühikesed ja täpsed. Kõik tsitaadid tuleb esitada koos arukate kommentaaridega.
Ühiskonnaõpetuse riigieksamist
Eesmärgid
Eksami eesmärgid tulenevad õpitulemuste välishindamise eesmärkidest ja gümnaasiumi
lõpueksamite korraldamise ning gümnaasiumi lõpetamise tingimustest ja korrast. Need on:hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust ühiskonnaõpetuses; suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; siduda järjestikuseid haridusastmeid.
Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks nimetatule:·õpilastel saada objektiivsema ettekujutuse oma õpitulemustest ja koolil ennast hinnata;
·kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, lastevanematel ja teistel saada
·tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis;
·võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamitulemusi;
·ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega.
Eksami korraldus
Eksamitöö kirjutamiseks on aega 4 tundi (240 minutit). Eksam toimub ilma vaheajata.
Eksami aega hakatakse arvestama hetkest, mil kõik õpilased on saanud kätte eksamitöö ja eksamikomisjoni esimees annab loa töö alustamiseks.
Eksamitöö on A4 formaadis ja koosneb arutlusest (valida saab kuue teema hulgast; 20 p) ja ülesannetest (80 p).
Eksaminand valib eksamiosade vastamise järjekorra ise. Erinevatele eksamiosadele ei ole ette nähtud konkreetset sooritusaega.
Eksamil vajalikud vahendid on sinine või must pastapliiats/sulepea. Keelatud on hariliku pliiatsi ja korrektori kasutamine. Juhul, kui õpilane soovib töös teha parandusi, tuleb valele vastusele kriips peale tõmmata ja kirjutada peale/juurde õige vastus. Eksaminand võib kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust (kehtiv redaktsioon või varasem versioon, kuhu on vajalikud parandused sisse viidud). Selle garanteerib kool, kus eksam toimub. Keelatud on kasutada põhiseadust sisaldavaid kogumikke. Kui eksamikomisjoni liikmed tuvastavad kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise riigieksamitöö kirjutamisel, võib olukorrale vastavalt eksaminandi eksamilt ära saata ja töö tühistada.
Eksami vorm ja tase
Ühiskonnaõpetuse riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes variandis. Iga ülesande juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv.
Eksam kontrollib, kuidas eksaminand suudab gümnaasiumis omandatud teadmisi ja oskusi
·ülesannete lahendamisel rakendada. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi tasandeid:
·teadmised (mõisted, faktid, seaduspärasuste tundmine);
·teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine);
·mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine,
·ümbersõnastamine);
·analüüs ja süntees (seoste leidmine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine,
·rühmitamine, võrdlemine);
·hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine).
Eksamitöös on eri raskusastmega ülesandeid. Töö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% võimalikest hindepallidest peegeldavad teadmiste ja äratundmise tasandil ja ca 50% teadmiste rakendamise, analüüsi, otsustuste tegemise tasandil omandatut.
Teemad
Eksamitöö koostamise aluseks on „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö ülesanded lähtuvad ühiskonnaõpetuse ainekavas esitatud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes.
Eksaminandid peavad tundma Eesti Vabariigi ja Euroopa kaarti, oskama kasutada ainealaseid allikmaterjale, tabeleid, graafikuid, pilte informatsiooni leidmiseks, analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside esitamiseks, oma seisukoha kujundamiseks.
Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.
Ühiskonna valitsemine
Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism.
Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine.Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid,valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim.Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid.
Ühiskonna majandamine
Ühiskonna majandusressursid. Riik ja majandus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas. Turumajanduse toimimine. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Inflatsioon. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. Sisemajanduse kogutoodang. Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus.
Indiviid ühiskonnas
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik
turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse. Ühishüved ja erahüved.
Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid : tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. Haridus ja elukestev õpe. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi põhiseadus. Inimõigused. Kodakondsus.Kodanikuõigused ja –kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Euroopa Liidu kodakondsus.
Kaasaja maailma mitmepalgelisus
Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus.
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaliseerumine kui protsess. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule.
Rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopaintegratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid; valitsustevaheline koostöö. Julgeolekuriskid ja -poliitika.
Info eksami kohta vene keeles
Eksami eesmärgid tulenevad õpitulemuste välishindamise eesmärkidest ja gümnaasiumi
lõpueksamite korraldamise ning gümnaasiumi lõpetamise tingimustest ja korrast. Need on:hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust ühiskonnaõpetuses; suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; siduda järjestikuseid haridusastmeid.
Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks nimetatule:·õpilastel saada objektiivsema ettekujutuse oma õpitulemustest ja koolil ennast hinnata;
·kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, lastevanematel ja teistel saada
·tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis;
·võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamitulemusi;
·ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega.
Eksami korraldus
Eksamitöö kirjutamiseks on aega 4 tundi (240 minutit). Eksam toimub ilma vaheajata.
Eksami aega hakatakse arvestama hetkest, mil kõik õpilased on saanud kätte eksamitöö ja eksamikomisjoni esimees annab loa töö alustamiseks.
Eksamitöö on A4 formaadis ja koosneb arutlusest (valida saab kuue teema hulgast; 20 p) ja ülesannetest (80 p).
Eksaminand valib eksamiosade vastamise järjekorra ise. Erinevatele eksamiosadele ei ole ette nähtud konkreetset sooritusaega.
Eksamil vajalikud vahendid on sinine või must pastapliiats/sulepea. Keelatud on hariliku pliiatsi ja korrektori kasutamine. Juhul, kui õpilane soovib töös teha parandusi, tuleb valele vastusele kriips peale tõmmata ja kirjutada peale/juurde õige vastus. Eksaminand võib kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust (kehtiv redaktsioon või varasem versioon, kuhu on vajalikud parandused sisse viidud). Selle garanteerib kool, kus eksam toimub. Keelatud on kasutada põhiseadust sisaldavaid kogumikke. Kui eksamikomisjoni liikmed tuvastavad kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise riigieksamitöö kirjutamisel, võib olukorrale vastavalt eksaminandi eksamilt ära saata ja töö tühistada.
Eksami vorm ja tase
Ühiskonnaõpetuse riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes variandis. Iga ülesande juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv.
Eksam kontrollib, kuidas eksaminand suudab gümnaasiumis omandatud teadmisi ja oskusi
·ülesannete lahendamisel rakendada. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi tasandeid:
·teadmised (mõisted, faktid, seaduspärasuste tundmine);
·teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine);
·mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine,
·ümbersõnastamine);
·analüüs ja süntees (seoste leidmine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine,
·rühmitamine, võrdlemine);
·hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine).
Eksamitöös on eri raskusastmega ülesandeid. Töö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% võimalikest hindepallidest peegeldavad teadmiste ja äratundmise tasandil ja ca 50% teadmiste rakendamise, analüüsi, otsustuste tegemise tasandil omandatut.
Teemad
Eksamitöö koostamise aluseks on „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö ülesanded lähtuvad ühiskonnaõpetuse ainekavas esitatud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes.
Eksaminandid peavad tundma Eesti Vabariigi ja Euroopa kaarti, oskama kasutada ainealaseid allikmaterjale, tabeleid, graafikuid, pilte informatsiooni leidmiseks, analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside esitamiseks, oma seisukoha kujundamiseks.
Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.
Ühiskonna valitsemine
Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism.
Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine.Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid,valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim.Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid.
Ühiskonna majandamine
Ühiskonna majandusressursid. Riik ja majandus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas. Turumajanduse toimimine. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Inflatsioon. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. Sisemajanduse kogutoodang. Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus.
Indiviid ühiskonnas
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik
turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse. Ühishüved ja erahüved.
Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid : tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. Haridus ja elukestev õpe. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi põhiseadus. Inimõigused. Kodakondsus.Kodanikuõigused ja –kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Euroopa Liidu kodakondsus.
Kaasaja maailma mitmepalgelisus
Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus.
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaliseerumine kui protsess. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule.
Rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopaintegratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid; valitsustevaheline koostöö. Julgeolekuriskid ja -poliitika.
Info eksami kohta vene keeles
Подписаться на:
Сообщения (Atom)
